KAASAMIS- PROTSESSID

Usume, et erinevate sidusrühmade kaasamine võib olla väga väärtuslik – kui seda tehakse õigesti. Sageli aga kaasatakse inimesi valedel põhjustel ja valede meetoditega.

Me disainime protsesse, mis kaasavaid inimesi siis, kui see on päriselt mõistlik, sellisel tasemel, mis on neile sobiv ja meetoditega, mis aitavad inimestel anda enda parima sisendi. Korraldame kõike alates suuremahulistest kaasamisüritustest (kuni 100–150 osalejat) kuni individuaalsete intervjuudeni. Kuid meie leivanumbriks on kaasamistöötoad (10–20 inimest), kus saame sihtida heal tasemel interaktiivset koosloomet.

KUIDAS SEDA TEEME?

DISAINIME PROTSESSI

Toetudes lähenemistele nagu disainmõtlemine, süsteemimõtlemine ja koosloome, kujundame iga projekti jaoks ainulaadse protsessi, mis vastab konkreetsetele vajadustele.

VIIME SELLE LÄBI

Korraldame kohtumisi, mis aitavad kõigil anda endast parima – teeme konteksti loovaid raamistusi, soojendusharjutusi ja interaktiivseid formaate, mis panevad inimesed arutama ja end väljendama.

KAASAME DIGITAALSELT

Iga kaasamine ei pea toimuma füüsilise kohtumisena – selleks on olemas ka palju veebipõhiseid tööriistu. Me kasutame igas projektis neid, mis just sellesse konteksti sobivad.

TULEMUSED

Usume, et olulised dokumendid tuleb hoolikalt läbi mõelda, et nende järeldused ja sõnumid oleksid selged ja arusaadavad ka neile, kes protsessis ei osalenud.

PROJEKTIDE NÄITEID

  • Meie poole pöördus riigiasutus, et kavandaksime ja juhiksime kaasamisprotsessi ühel spetsiifilisel teemal.
  • Kaardistasime olulisemate sidusrühmade kogemused ja ootused, korraldades tosin intervjuud.
  • Laiema raamistiku saamiseks viisime läbi kirjutuslaua‑uuringu ja küsitluse.
  • Pärast ettevalmistusi korraldasime sidusrühmadega mitu seminari, et kujundada uus strateegia.
  • Tõime kokku kolme liituva kunstikooli kollektiivid, et uus arengukava oleks kaasav ja peegeldaks võrdselt iga kooli vajadusi.

  • Küsisime õpetajatelt, õpilastelt, lapsevanematelt, vilistlastelt ja partneritelt sisendit arengukavade jaoks.

  • Koos juhtkonnaga kaardistasime kolme liituva kooli visiooni ja võimalikud väljakutsed.

  • Seejärel uurisime õpetajatelt, õpilastelt, lapsevanematelt, vilistlastelt ja partneritelt, milliseid arenguid nad uues ühiskoolis näha sooviksid.

  • Koondasime kogu vastajate info ja sünteesisime kõige olulisemad arengufookused, mis sobiksid uuele koolile.